KARJÄÄRIREIV 2023 MULJEID TUDENGITELT

Ida, II kursuse majandustudeng:

“Olles ka ise fotograafiahuviline, oli minu jaoks inspireeriv kuulata fotograaf Jake Farrat. Ta rääkis, oma teekonnast üheks eesti hinnatuimaks fotograafiks, ning mida on pidanud algusaegadel üle elama tema nüüdseks väga edukas investeerimisportfell. Samuti rääkis ta sellest, mida kõike tegi ta oma eesmärgi nimel juba ülikooliajal – õhtune pildistamine ööklubides, öised fototöötlused ja hommikused uinakud enne kooli. Kui oled oma suuna elus leidnud, soovitab ta olla algusest peale väga sihikindel, hoida rõhku lisasissetulekute loomisel ja õigete, endale sarnaste inimestega suhtlusringkonna loomisel.

Eredalt jäi mulle meelde ka musical-koomik Andreas Melts, kes oli pealtnäha lihtsalt chill mees kitarriga, aga kohe kui laulma hakkas, haaras see kaasa. Tema looming on mõnusas huumorivõtmes ning kõnetab ilmselt igaüht. Lisaks kinnitab ta, et täiesti okei on teha seda, mis on endale hingelähedane ja ka see et kindel karjääriplaan pole kõigil väiksest peale paigas.”

Madis, II kursuse majandus-ja informaatikatudeng:

“Mulle väga meeldis Blacki lähenemine praktikakoha leidmisele – praktika-ega töökohta ei tuleks oodata nagu välku selgest taevast, vaid sellele tuleks läheneda plaanipäraselt, kus kaardiks ja suunaviitadeks on teised inimesed. Võrgustumine, inimestega maha istumine ning tutvumine ja ka enda tutvustamine on see kuidas sa saad aidata ennast aidates neil sind õigele teele suunata. Black annab kiire juhise, kuidas inimestega tutvuda, ennast tutvustada ning võrgustikku ehitada ning soojana hoida.

Realo lähenemist – edu on igaühe jaoks erinev – on tore kuulda. See et sa medaleid, meeletut kuulsust või palju raha ei saa, ei tähenda ilmtingimata, et sa enda töös pole edukas. Õnneliku pere omamine ning südamelähedaste asjade tegemine on samuti täiesti adekvaatne edu mõõdik – peaasi, et sa ise mõistad mis sinu jaoks edu on.

Ebaõnnestumine on normaalne osa asjade tegemisest. Kui mitte midagi ei tee, ei saa ebaõnnestuda, kuid tihtipeale võib veel halvem olla mitte millegi tegemine. “Jänes šampust ei joo”. Samas riske ei tohiks niisama võtta, vaid riski võttes tuleks ohte hinnata ning kaaluda, kuidas tegevust oleks kõige mõistlikum teha ning uut infot saades enda olukord ümber hinnata.

Sven Anderson räägib läbipõlemisest – midagi, millega paljud õpilased kokku puutuvad. Püüe perfektsionismi ei ole päeva lõpuks kellelegi kasulik, kui see tuleb su enda tervise hinnaga. Eraelu ja puhkamist ei tohi ära unustada ning eesmärke tuleb piiritleda nõnda, et jääks võimalus neile tähelepanu pöörata. Seega tundes, et maailm sulab – ütle ei, lõika välja kõik, mida vähegi saad ning ürita taastada sisemine rahu.”